„Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga,“ nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa. Lendorav veedab kogu oma elu õhus, puult-puule liikudes, maapinnale laskub ta harva ning äärmuslikes tingimustes. Pesituspaigad on meeleldi just vanades metsades ning on tähtis, et säiliksid nö koridorid erinevate metsaosadevahel, et nad saaksid liigelda ega jääks mingile maaalale lõksu. On teada fakt, et inimese loomuses on teenida kasu, metsa majandamisega on see võimalik ning üha enam on see intensiivistunud, sest ka tarbijad nõuavad üha enam kvaliteetseid puittooteid. Teine oluline probleemide allikas on veel säilinud elupaigalaikude üha hoogustuv isoleerumine
vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. ,,Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga," nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa. Lendorav veedab kogu oma elu õhus, puult-puule liikudes, maapinnale laskub ta harva ning äärmuslikes tingimustes. Pesituspaigad on meeleldi just vanades metsades ning on tähtis, et säiliksid nö koridorid erinevate metsaosadevahel, et nad saaksid liigelda ega jääks mingile maaalale lõksu. On teada fakt, et inimese loomuses on teenida kasu, metsa majandamisega on see võimalik ning üha enam on see intensiivistunud, sest ka tarbijad nõuavad üha enam kvaliteetseid puittooteid. Teine oluline probleemide allikas on veel säilinud elupaigalaikude üha hoogustuv isoleerumine