Eesti imetajad
Ala- ja ülamokk on valged,
vahel ka rinnal valge täpp. Ujulestad tagajalgadel paremini arenenud kui eesjalgadel. Toiduks on enamjaolt
kalad, konnad, vähid, veeputukad, limused, linnud, pisinärilised. Toiduküllusel soetab varusid. Tiinus 73
päeva, poegi 4-5, sünnivad kaldaurus asuvasse pessa. Pojad pimedad, toituvad emapiimast kuu aega.
Sügisel iseseisvuvad. Naarits on põhiliselt öise aktiivsusega, üksikeluviisiga poolveelised loomad. Peale
pesitsusuru võib tal olla ka teisi ajutisi peidikuid. Suurimad vaenlased on toidukonkurendid - saarmas, mink,
kärplased.
MINK (Mustela vison) - ainult alamokk on valge, rinnal võib olla valgeid laike. Värvus varieeruvmust, saba
tipp ahenev. Osav ujuja. Jahib peamiselt öösiti.
KÄRP (Mustela erminea) - suvekarv - ülevalpool pruun, allpool valge, talvekarv - valge. Saba on umbes
pool keha pikkusest, alati musta otsaga
annaabi.ee 
