(Vaata pilt 13,14) Rasvatihast näeb metsa hõredamatest kohtades rohkem kui tihedates metsades. Näeb rohkem okste peal istudes või üle pea lennates. Vihmasel ja niiskel ajal on neid rohkem näha, sest siis nad lendavad rohkem ühest põõsast teise. Rasvatihast nagu ka teisi linde näeb rohkem päevasel ja hommikusel ajal, sest siis nad otsivad endale toitu ja pimedas oleks neid raske märgata. Paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Pesitseva populatsiooni rändav osa saabub pesitsuspaikadesse märtsis ja aprillis. Kevadine ränne toimub peaaegu märkamatult. Sügisene ränne toimub septembrist novembrini ning on kergemini märgatav. Rasvatihane on kõigesööja. Suvel on põhitoiduks selgrootud: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad. Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (va tihedad okasmetsad). (Linnumääraja, 2015)
Eestist kadus kühmnokk-luik 1930. aasta paiku.Uuesti asus ta Eestis pesitsema 1959 Muhus. Sellest alates on tema levila Eestis järjest laienenud, nii et tänapäeval ei ole ta Eesti rannikul ja saartel enam haruldane. Paljudes maades on kühmnokk-luik looduskaitse all, kuid Eestis enam mitte. Ta on Taani rahvuslind. Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutt "Inetu pardipoeg" räägib kühmnokk-luigetibust. 57 Kühmnokk-luiged saabuvad pesitsuspaikadesse jäämineku ajal ja lahkuvad lõunamaale veekogude jäätumise ajal. Soojematel talvedel talvituvad mõned isendid Eestis. Nad hoiduvad kinnikülmumata vee juurde. Neid ei ole tingimata vaja sööta: nad peavad ise suutma endale toitu otsida. Nõrgad ja haiged linnud külmuvad vahel jää sisse kinni ja hukkuvad, kuid terved linnud ei külmu kunagi jäässe. Kühmnokk eelistab veetaimi täis kasvanud veekogusid, ükskõik kas magedaid või soolaseid. On juhtunud, et ta pesitseb soos.
annaabi.ee 
