Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Pesa rajab kaljukotkapaar tavaliselt kuhugi üksildasele rabasaarele või rabarinnaku metsa. Rabad, mida nad asustavad, on harilikult paari tuhande hektari suurused. Eestis pesitseb kaljukotkas peamiselt Alutaguse, Aegviidu ja Alam-Pedja aladel. Pesapuuks valitakse enamasti mänd, harvem kuusk ja haab. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse Pesa uuendatakse igal aastal ning iga pesitsuskorraga suureneb see umbes poole meetri võrra. Enamik pesast laguneb talvel, kuid järgmisel pesitsusajal tehakse see tasa. Oma territooriumil võib kotkapaaril olla mitu pesa, mida kasutatakse vaheldumisi eri aastatel. Pesa kohendamine algab kaljukotkastel veebruaris. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub aprilli teisel poolel poeg ainult ühest. See aeg on kotkastele kõige õrnem aeg, sest kui lindu häiritakse, hülgavad nad pesa ja ei tule enam kunagi tagasi
tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Kaljukotka põhitoiduks on jänesed ja suuremad kanalised. Näljane kotkas võib rünnata ka kitsi, kuid tema saagiks langevad enamasti vaid nõrgad loomad. Kotkas valib endale elupaigaks rabamaastikke või nende äärealasid. Kotka pesapuuks on kõrge mänd, mille tippu rajab suure jämedatest okstest pesa. Kord kasutatud pesa asustatakse ka hiljem. Iga pesitsuskorraga suureneb pesa ligi poole meetri võrra. Talvel enamik sellest küll laguneb, kuid järgmise pesitsusega tehakse see kuhjaga tasa. Kotka pesas on märtsikuus kaks muna, kuid vaid ühest koorub tavaliselt poeg. Üks muna ei pruugi olla viljastatud ja sageli esineb ka vennatappe ning muid õnnetusi, mis ühele pojale saatuslikuks saavad. Kaljukotkas on loodusmälestusmärgina rangelt kaitsealune liik. 7Kalakotkas Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus
annaabi.ee 
