tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa lumest minema ning püüdele avanevad vähese taimestikuga kaetud kohad. Aprillis liiguvad lumepüüd oma talvitumispaikadest kõrgemalasetsevatel aladel paiknevatesse pesitsuskohtadesse. Kõigepealt lendavad kohale isaslinnud ning hõivavad territooriumid. Kõige meelsamini otsivad nad hea nähtavusega kohti, et oleks võimalik märgata oma võistlejaid ning üle lendavaid emaslinde. Pesas on harilikult 6-9 muna. Umbes 3,5 nädala möödudes kooruvad munadest pojad. Nad lahkuvad pesast peaaegu kohe, ent lendama õpivad alles 10 päeva pärast. LUMEPÜÜ ISELOOMULIKUD OMADUSED Suvesulestik: Maskeeriv, hallikaspruuni värvi ülapoolega. Keha alapool on aastaringselt valge
Teiseks tuntuse põhjuseks on kindlasti tema vulisev ja trillerdav laul. Punarind Pesa: Punarind ehitab oma pesa maapinnale kännujuurte vahele. Pesa koosneb lehtedest, samblast, kõrtest ja juureniitidest. Emaslind muneb aprillis-mais 6-7 kallaks valget laigulist muna. Pesitsemine: Punarind pesitseb kogu Eestis rikkaliku alustaimestikuga metsades, puisniitudel, parkides ja aedades. Kokku võib pesitsejaid olla 700 000- 1 200 000 paari. Ta saabub oma pesitsuskohtadesse kevadel varakult, umbes märtsi keskpaigast alates, aprilli alguses on ta juba kõikjal päris tavaline. Sügisene läbiränne algab augustis lõpus ja venib novembrini välja. Pehmematel talvedel jääb kuni 100 lindu meile paigale. Carl-Frederik Lundevall 2005. Punarind, Erithacus rubecula rubecula Paljud linnusõbrad peavad punarinda kõige armsamaks linnuks. Ta on
annaabi.ee 
