Pääsuke
Esmakordne nägemine kevadel on tähenduslik. Sümboolikat: lennus - peavalu, peapööritust
(Võrumaa); paarisarv - pulmi; häälitsemine - sead sigivad hästi (Pärnumaa). Tartu- ja Võrumaal
on soovitatud pääsukese esmakordsel nägemisel uperpalli visata, et suvel seljavalu poleks. Pesa
rajamine on külviorientiir: "Kui pääsukesel on pesas kaks muna, siis külva kahe sõrme vahelt,
kui viis, siis viie vahelt." Suvist lahkumist, pesitsuskohtadelt on dateeritud jakobipäevaga
25.VIII (varase rukkikülviaja enne) ning pärtlipäevaga 24.VIII (pika sügise enne).
Üldtuntud on ilmaenne: kui pääsukesed madalal lendavad, tuleb vihma, kui kõrgel, siis kuiva.
Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning kuuluvana maakodude juurde valiti suitsupääsuke 1992.
a. Eesti rahvuslinnuks.
Kasutatud kirjandus:
· http://www.folklore.ee/tagused/nr4/linnud3.htm
· http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4%C3%A4stap%C3%A4%C3%A4suke