sokolaadipruun, pisut nurgelise musta laiguga valged põsed, noka all must kurgulaik, pruuni pealae ja pruunitriibulise seljasulestiku vahel on peenike valge kaelus. Alapool pisut kollakashall, ilma triipudeta. Põldvarblane ei põlga ära inimasustust. Suurlinnadesse põldvarblane väga ei tiku, eelistatum elukoht on väikesed asulad ja aedlinnad. Põldvarblased elavad salkadena koos. Salgad ja paarilised on püsivad. Pereelu. Pesitsuseelne aktiivsus suureneb juba veebruaris ja märtsis. Algavad tülid pesade pärast ja isaslinnud hakkavad emaslinde jälitama. Pesa ehitatakse hoonete õõnsustesse, puuõõnsustesse ja pesakastidesse, harvemini hekkidesse, ilupõõsastesse ja kuuskedesse. Põldvarblasel on esimene pesakurn mai esimesel poolel, teine pesakurn juunis ning harva veel kolmas kurn juuli alguses. Pesas on 5 8 valkjat, pruunide ja tumehallide tähnidega muna
Sigimine ja areng Pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi - kodukakk vooderdab oma pesa räppetompude kuiva puru, puupuru ja eelnevalt seal pesaõõnsuses elanud linnu sulgedega. Täiskurnas on 2...5 muna ja see on täis aprilli alguses. 8Musträhn Dryocopus martius Elupaik ja -viis Suured okasmetsad, männi-segametsad, eelistab hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Kogu pesitsusjärgse aja elab üksikult. Iseloomulik pesitsuseelne mäng: emane lendab madalasse puutüvele, isane laskub veel allapoole, siis taganevad spiraalis ümber puu paar meetrit kõrgemale ja lendavad teise puu otsa. Sama kordub. Lõpuks lendavad sügavamale metsa pesitsema. Lendavad hästi ja kiiresti, inimese silma alla satuvad teistest rähnidest harvemini. Trummeldab valjult. Toiduotsinguil lõhub kände ja sipelgapesi, koorib kuivanud puid. Ränne On paigalind. Pesitsusjärgselt esinevad laialdased
annaabi.ee 
