Võrtsjärv
Teatumatest linnupaikadest on Võrtsjarve ümbruses Tamme polder ning Võrtsjarve
lõunaosa
koos Väike Emajõe suudmealaga. Tamme poldril peatub rände ajal raba- ja suur-
laukhanesid
(kuni 5000 isendit, pesitsejatena on seal registreeritud välja-loorkulli (2-3 paari),
suurkoovitajat
(ca 10 p), punajalg-tildrit (ca 10 p), massiliselt lambahänilast ja põldlõokest (EOÜ
andmebaas, 1993). Tamme polder on antud piirkonnas oluline rändepeatusala
paljudele
liikidele ning ka sealkandis pesitsejatele ilmselt oluline toitumisala. Linnustiku
seisukohast
oleks tähtis sellel alal põllumajandusliku tegevuse jätkumine võimalikult
mitmekesisena
(heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka roolõikus, kui majanduslik tegevus
ning
kohalike elanike sissetuleku allikas seotud mitmete, sh Euroopa mastaabis
ohustatud
linnuliikide, nt hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt
väga