Haub emaslind ning ca 14 päeva pärast kooruvad pojad, keda tuleb pidevalt toita (kuni 600 korda päevas). Pojad lahkuvad pesast pärast 19-22 päevast toitmist. Seejärel tullakse veel mõnda aega pessa ööbima ja saadakse paari nädala jooksul vanalindudelt toitu, kuni ise putukaid püüdma asutakse. Millal võib Eestis kohata... Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Suuremal hulgal jõuab neid kohale mai alguses. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne kestab terve mai. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne võib toimuda kuni septembri lõpuni. Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)
Toidulaud: Toitu hangib siblides, mistõttu külmad lumerikkad talved on neile tõsine katsumus. Nurmkana on taimetoiduline liik, süües lehti, seemneid, aga ka tigusid. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida. Vaenlased: Kullilised ja väiksemad imetajad nagu kassid, rebased, tuhkrud. Paljudes kohtades on liiki hakatud kasutama jahiobjektina laskmiseks. Arvukus: Eestis hinnatakse pesitsejate üldarvu 4.000 - 7.000 paarile. Euroopas 1.700 000-3.000 000. Arvukus nii Eestis kui mujal on viimastel kümnenditel vähenenud, mida mõjutavad peamiselt külmad talved ning põllumajanduse areng.