Eestis elavad kotkad
asemele või lähimale sobivale puule tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid: ohtu võib
märgata varem, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Emaslind viibib
alates munemisest pesa juures ja isaslinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad
söönuks saama nii emaslind kui pojad. Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge-
toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv. Muuseas, Ameerikas pesitsebki kalakotkas
sarnastes kohtades, kus meil valge-toonekurg. Kalakotkas muneb 23 muna, millest kooruvad pojad
saavad lennuvõimeliseks juuli lõpus. Lennuoskusest saagipüüdmiseni kulub aga veel tükk aega
õppimist. Tänu keskkonna (eelkõige veekogude) vabanemisele kloororgaaniliste ainete (nt DDT)
saastest ja osaliselt ka tehispesade ehitamisele on Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate
paaride keskmine poegade arv) maailma üks kõrgemaid.
Levik ja arvukus