Eesti keele vormiõpetus
· Olenevalt hääldamisest 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri
vokaalide ühend
· tar- ja elu-liitelised sõnad
· Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z
PÕHITÜÜP PESA
· Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse
· Astmevahelduseta 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (abi, ava, ema, hüva,
jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu, toru, tragi, udu, vaba)
· elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu)
· 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga