Eksistentsialism ja absurdikirjandus
Inimene ei taju maailma.
Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest,
kohanemisest.
Beckett
Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud
päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga.
Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik.
Williams
Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad
uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei
pea olema massidele-. Sisuline erinevus- tähtsam oli in sisemaailm kui väline tegevus. Looming: näidendid olid
realistlikud, mõned ühiskonnakriitilised. Ei näita ühiskonda vaid inimesi-üritab neist aru saada. Tegelased on
erilised
annaabi.ee 
