Vahekaitsmise esitlus
Haiglas lahati ka laipa, ning
see kahjustas keha. Seega ei näidatud surnud lähedastele. Lahkunut nähti alles
peale riietamist. Väiksemates maahaiglates kutsuti omakesed ise lahkunut
riietama ja pesema. Oli ka võimalik, et seda tegi mõni haiglatöötaja, kui pere oli
nii kokku leppinud. Kõik sõltus inimestest. 1930. aastal pesti lahkunut vee ja
seebiga, kuid selle kõrval oli levinud ka viinaga ülehõõrumine. See, kuidas
pesemisse suhtuti sõltus perede eetilistest tõekspidamistest.
Surnupesijad olid vanasti enamasti naised. Vahel pesid meessoost surnut ka
mehed, kuid kunagi ei pesnud mehed naissoost surnut. Tänapäeval on nii, et
olgu surnupesija kas siis meessoost või naissoost, siis peseb ta nii naissurnuid
kui ka meessurnuid.
KASUTATUD MATERJALID:
1.Trükised ja raamatud:
M. Metsavahi, Ü. Valk. Regivärsist netinaljadeni ,Tallinn 2005. Rahvakombed,
tavad, rituaalid:125
Akadeemia 18
annaabi.ee 
