Eesti kultuuri ajalugu
Vallavanema, poeomanikud, rätsepad nende hügieenitase oli veidi
kõrgem kui talurahval. 30-40-datel muutus kätepesemine levinumaks, näiteks enne söömist. Hammaste hügieeni ei peetud tähtsaks.
Terve ihu pesemine oli harv juhus enamasti 1-2 nädala pärast. Saun oli maarahva peamine pesemiskoht. Enamasti oli tegu
suitsusaunaga. Korstnaga sauna veel eriti ei tundu. Paljudel taludel aga sauna polnudki, sellisel juhul pesti end näiteks rehetoas.
Vaesematel linnaelanikel võisid pesemisolud veelgi kehvemad olla kui maal. Kirbud, lutikad, parasiidid maainimeste suhtumine
polnud väga negatiivne, peeri pigem paratamatuseks, kuna nendest ei saadud eriti lahti. Ninanuuskamiseks kasutati taskurätikut, kuid
vaid pidulikematel juhtudel. Tualettide ja käimlate levik talurahva seas oli levinud looduslähedane lähenemine. Eraldi käimlate
ehitamist peeti tihti asjatuks. 20-datel olid ainult pooltel taludest välikäimla olemas. Paljudele oli see pigem uhkeldamise element.
annaabi.ee 
