Kobras
üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada.
Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata. Kobrast on lubatud jahtida
mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning
urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Koprad tunnevad end kõige paremini vees, seetõttu
loovad nad paisude abil üleujutatud alasid, et toidule lihtsamalt ligi pääseda. Üksiti kaitseb
üleujutus kopra pesaurgude ja -kuhilate sissepääse röövlite ja talvepakase eest (Järva, 2011).
8. KOBRASTE LEVIK
10
Kobras on Eestis levinud kõikjal. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise
ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Laialt levinud Euraasia metsa- ja metsastepivööndis.
Eestis lasti viimane kobras 1841. a. Reaklimatiseeriti uuesti 1957. a. ja levis ka ise Pihkva
poolt.
Kobras levis varem kogu Euraasia metsavööndis aga hävitati inimeste poolt suure osa. Huvi
annaabi.ee 
