1939/40. aasta eriti külma talve järelmina hukkus liigi Eestis juba üsna arvukaks muutunud asurkonnast enamik; arvatavasti leidis see katastroof enamjaolt aset lõunapoolsetes talvituspaikades: ka Kesk-Euroopas kattusid tollal jõed jääga. Eerik Kumari avastas järgmisel kevadel ja suvel oma vaatlusretkedel Põlvamaal vaid kolm jäälinnu asustatud pesapaika (1939. aasta suvel sedastatud paarikümne asemel), järgmise niisama karmi talve järel aga ei leidnud mitte ühtegi. Põhja-Eesti pesapaikadelt ei leitud jäälinde kuni 1943. aastani ja alles 1950. aastatel hakkas paarikümne aasta tagune levikupilt taastuma. Üks pesitsusaegse arvukuse kõrgtasemeid oli 1970. aastate keskpaiku, mil pesi leiti koguni madalates, kuni 1,5 meetri kõrgustes jõepervedes. Ent sama kümnendi lõpupoole, pärast paari karmi talve, saabus uus arvukuse madalseis. Mida jäälind sööb? Põhitoit on väikesed, kuni seitsme sentimeetri pikkused kalad: lepamaim,
Meile saabub ta aprilli teisel poolel, viimased isendid lahkuvad oktoobris. Elupaigana eelistab ta madalaid kinnikasvavaid siseveekogusid, sageli laukaid ja rabajärvi. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse, tarvitades pesamaterjaliks kuivanud taimi ja omaenese udusulgi. Mai lõpul - juuni algul on pesas 7...10 kreemikasvalget muna. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast. Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta. Piilpart toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemneist ja selgrootutest loomadest. Piilpart on maitsva lihaga jahilind keda kütitakse hooaja jooksul 1,5...2 tuhat isendit. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid,
Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile. Elupaik ja -viis Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel niitudel, rohusoode servaaladel, harvem kuivapoolsematel niitudel. Sage ka püldudel. Elutseb nii üksikpaaridena kui ka suuremate kolooniatena. Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt lahkub juulis, rannaniitudel kohatakse oktoobri lõpuni ja novembriski, väga harva võib talvituda. Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Pesitsemine Pesa primitiivne, peentest kõrtest, vähese vooderdisega. Asub pesitsema siis, kui põhilised põllutööd on juba lõppenud. Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna.
annaabi.ee 
