Kakud
Raplemine on veidi pehmem ja
,,õhulisem" kui tuuletallajal. Aktiivne päeval ja videvikus.
Põhiosa toidust moodustavad uruhiired. Vöötkaku arvukus ning pesitsusedukus sõltuvad nende
olemasolust ja arvukusest.
Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 41×22×19 mm.
Eestis on vöötkaku pesitsemine tõestatud 4 korral: 1893.a. leiti pesa koos pojaga
Saaremaal, enne 1897 aastat leiti pesa Harjumaal Leholas. 20.sajandist on kaks pesaleidu:
1942.aastast Tartumaalt Ilmatsalu lähedalt (pesa 3 pojaga) ja 1974. aastast Loode-Eestist
Nõmmemaalt (paari 3 lennuvõimelise pojaga).
Sagedamini võib vöötkakke kohata meil talveperioodil. Aastad pole vennad ja nii kõigub meil
talvituvate lindude arv suuresti (veel 20. saj. viiekümnendatel aastatel kohati linde Pärnu
ümbruses igal talvel). Talvituvate vöötkakkude arvukust aastatel 2003 -2007 on Eestimaal
hinnatud 0-5 linnuni.
annaabi.ee 
