Emane paneb sperma keha sisemuses paiknevasse seemnekotikesse, kust ta kogu oma elu vältel seemet võtab ning munarakke viljastab. Viljastatud munarakkudest arenevad eranditult emased, viljastamata munadest aga isased. Niiviisi saab emane määrata oma järeltulijate sugu ning kogu koloonia suurust. Paaritumise järel murrab emane tiivad ning hakkab pesakohta otsima. Harilikult on selleks madalal maapinna kohal paikneva kõduneva puu tüves asetsev pragu. Siia ehitab ta ühe pesakambri ning muneb esimesed munad. Munadest koorub mitu töölist, kes võtavad enda peale toidu hankimise, pesa suurendamise, munade eest hoolitsemise ning vastsete toitmise. Aasta või kahe möödudes, kui koloonia on piisavalt suur, hakkab kuninganna tootma isaseid ja viljakaid emaseid, kes vanast pesast lahkuvad ja rajavad endale uued kolooniad. Kuidas suudavad sipelgad endast suuremaid asju kanda? Sipelgad kannavad endast suuremaid asju, sest need asjad on sipelgatest kergemad. Ja
Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Väljaheited jätab, nagu enamik kärplasi, nähtavale kohale tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi. Saarmas on aktiivne enamasti öösiti või hämaras. Urud on enamasti kaldas ja urusuu avaneb tihti vee alla (sellisel juhul on pesakambri laes õhuauk). Enamasti on ühel saarmal mitu puhke ja varjepaika. Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad. Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk.
annaabi.ee 
