Vanemhool ja paarumissüsteemid
linnuemane üksinda ei suuda nagunii üles kasvatada ühtki järglast. Joonis 9.1 kujutab üht
eksperimenti, mis ilmekalt demonstreerib mõlema vanema hoole kriitilist tähtsust
kuldnokkadel. Joonise vasakpoolne osa näitab, et kui isasele kuldnokale riputati jala külge
raskus, mis oluliselt vähendas tema jõudlust poegade toitmisel, suutis emane seda üksnes
veidi kompenseerida. Sama juhtus siis, kui raskus riputati emase külge (joonise parempoolne
osa). Isahool esinebki just pesahoidjail, altritsiaalsetel linnuliikidel, kel pojad on koorudes
abitud. Paljudel pesahülgajatel ehk prekotsiaalsetel liikidel (pardid, kanalised jt) on seevastu
levinud ainult emahool.
Neil loomaliikidel, kellel vanemhool esineb, paistab see üldiselt alati olevat niivõrd olulise
tähtsusega, et fülogeneesi jooksul on ainult üliharva toimunud eellasliigil esineva
biparentaalse hoole asendumine täieliku mittehoolega järglasliigil või vastupidi. Sama
annaabi.ee 
