"pesaala" - 1 õppematerjal

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

asustanud segapaarid. Suur-konnakotkastel õnnestusid mõlemad pesitsused, igas pesas oli üks lennuvõimeline poeg (Kotkad ja must-toonekurg 1997. 1997). Seireprojektiga "Kotkad ja must-toonekurg" suur- ja väike-konnakotkast, mis toimus aastal 2003. Seirealadel registreeriti kokku 195 konnakotkaste pesitsusala. Viimaste aastate põhjal kuulus neist 6 suur-konnakotka paaridele, 8 segapaari olid asustanud seireala pesitsusterritooriumile ja 31 pesaala kuulusid väike-konnakotkale. 52 tänavu asustatud pesitsusterritooriumil pole linde õnnestunud korrektselt liiki määrata. Tabelis 4 on näha viimasel aastakümnel asustatud pesitsusterritooriumidest maakonniti, neid vaatlusi kaasates on Eestis 1993.–2003. a. nähtud konnakotkaid 403 pesitsusterritooriumil. Tabelist 5 on näha, et kõige suurem sigimisedukus on suur-konnakotkastel (Väli. 2003). Tabel 4. Konnakotkaste levik Eestis viimasel aastakümnel ja territooriumide ning pesade