Venemaa 1953-2009
esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed
tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka
ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima. Molotov sai taas välisministriks ja Beria sai taas sisejulgeoleku
juhiks (ühtlasi Malenkovi 1. asetäitjaks valitsuses). Bulganin sai kaitseministriks, Vorosilov Ülemnõukogu
Presiidiumi esimeheks. Pervuhhinit ja Saburovit peeti nö. Malenkovi meesteks.
Malenkovi varjus kujunes esialgu NSV Liidu tegelikuks liidriks Beria, kes väga aktiivse ja
otsustusvõimelise mehena asus riiki reformima. Vastupidiselt oma minevikule asus Beria pooldama
liberaalseid reforme, poliitvangidele amnestia andmist, arstide ja juutide vastu suunatud protsesside
lõpetamist jms. Samuti asus ta pooldama suuremate õiguste andmist teistele rahvastele NSV Liidu
koosseisus ja mõjusfääris.
Beriat kardeti
annaabi.ee 
