Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
loobudes oma ametile (kutsumus e. Beruf) pühenduma tõepoolest protestantlust kapitalismist
eemale tõrjuvat. Kuid nagu Weber argumenteerib, viis arengupüüdluste puudumine, luksusest
loobumine ja olmelistele küsimustele keskendumine just äärmiselt produktiivse ,,kogu-ja-
hoia" mentaliteedi domineerimisele, mis on kapitalistliku vaimsuse alustalaks. Siinkohal
tuleb taas meelde M. Foucault, kes lähtub samast põhimõttest, uurides seksuaalsuse
diskursuse õhutamist ja perverssuste juurutamist läbi nende eitamise ja represseerimise.
Weberil oli väga tugev ühiskondlik närv ja ta tegutses vahelduva intensiivsusega ka
poliitilisel rindel. Hoolimata oma kapitalistlikust ilmahoiakust toetas ta kahel käel streike ja
ametiühinguid. Weber on eelkõige keskklassi ideoloog. Demokraatiat nägi ta vahendina
tugevate karismaatiliste liidrite esilekerkimiseks, kes kui ,,demagoogid suruksid massidele
peale oma tahte".
Annus mirabilis ja Einstein