Platon
Jõudnud kohale peatutakse ja taevavõlv kannab sinnajõudnuid ringiratast
(umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt
tunnetamatut, tõeliselt olemasolevat ideede maailma, mida suudab vaid hinge mõistuslik osa
näha. Seesugune lihtsustatud protsess saab osaks vaid jumalatele.
Teised hinged näevad ideede ilma vaid osaliselt, sest ratsud perutavad ja tõmbavad kaarikut
allapoole. Mõni hing ei näe üldse mitte midagi, sest ratsudel murduvad perutamise käigus
tiivad. Nüüd kui hing meelelises maailmas kehastub, sõltub tema roll ja amet sellest, kui palju
ta nägi ideede ilma. See, kes kõige rohkem suutis näha, kuni kõige vähem näinud inimeseni:
1) filosoof
2) valitseja, sõjakas ja valitsemisvõimeline inimene
3) riigimees, tootja, peremees
4) hoolas kehaliste harjutuste tegija e. askeet või ravija
5) ettekuulutaja või see kes pühendatud saladustesse (prohvetid ja maagid)
6) poeet, näitleja jms. (P
annaabi.ee 
