Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
3. Tolle arusaama kohaselt saab teadvus lisaks sellele, et see toimib “sünteetilise ühtsusena”,
iseennast sellisena ka teadvustada. Sedavõrd on see “apertseptsioon”. Leibniz nimetas
ettekujutusi, mis meil millestki olla võivad, pertseptsioonideks. “Apperception” on
niisuguste pertseptsioonide teadvustamine – ap tähendab midagi, mis tuleb lisaks, juurde
– antud juhul perception`ile lisaks ja juurde. Pertseptsioonidele lisandub, nendega “käib
kaasas” pertseptsioonide subjekti teadvustamine. Apertseptsiooni kui teadvuse võimet
iseennast teadvustada käsitab ka Kant teadvuse enesega-suhestatusena. See tagab, et on
üldse võimalik midagi sellist, nagu mõtlemise üle mõtlemine ja lõpuks ka puhta mõistuse
kriitika ise. Puhta apertseptsiooni erinevus kõigist teistest ettekujutustest, kaasaarvatud ka