"pertinentia" - 1 õppematerjal

Eesti murded Referaat

Sedrik on jälginud ka Hiiu murrakute kontakte eestirootsi murrakutega (1999). Paul Alvre on vaadelnud kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni (Alvre 2000). Eesti-läti keele- ja murdesuhteid eritleb Lembit Vaba doktoritöö (1997). Murdekontaktide uurimise esilekerkimist on toetanud ka rahvusvaheline läänemeresoome keeleatlase projekt. Mitmeid selle raames tehtud uurimusi tutvustab EKI toimetiste sarjas ilmunud kogumik ,,Studia ad geographiam linguarum pertinentia" (2000). Murdepiirid ja murrete rühmitamine on tõusnud jälle oluliseks teemaks eesti dialektoloogias. Selle aluseks on olnud murrete uus uurituse tase, mis on lubanud teha ka uusi üldistusi. Ühe esimese tõuke eesti murrete rühmituse edasiseks täpsustamiseks andis oma töödega Tiit-Rein Viitso, kes kirjutas ranniku- ja kirdemurde eristamise poolest (nt Viitso 1996). Karl Pajusalu on tegelnud eesti murdeliigenduse üldprobleemidega (1999a) ja üksikasjalikumalt