FÜÜSILISE KESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE
konteksti vahelisele suhtele. Piaget´ga nägi ka tema lapses teadmiste
ja arusaamade aktiivset ülesehitajat. Kuid erinevalt Piagett, rõhutas ta
selles õppeprotsessis targemate inimeste otsest sekuvat rolli. Võgotski
väitis, et laps omandab mõtlemise ja õppimise ,,tööristad" enda kui
kasvava lapse ja last ümbritseva keskkonna teiste liikmete vahelises
sotsiaalses suhlemises. Võgotski psühholoogia teooria ühtis
maksismiga, kuid see oli märksa peenekoelisem, kui stalinistlike
perteiideoloogide soositud teooria. Võgotski arvates suudame me
üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis, kui võtame arvesse selle
aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. Võgotski pööras keelele enam
tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb
vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas
olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele
kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis