Kordamine füsioloogia eksamiks
valkudest, nukleiinhapetest). Vesi moodustab imikul kehamassist 75%, kasvuperioodi lopuks 65%, raugaeas
55%. Vett saadakse joogiga ca 1 liiter, tahke toiduga ca 1 liiter oopaevas; viimasest parineb nn
oksudatsioonivesi, mida tekib susivesikutest 0,6 ml/g, valkudest 0,4 ml/g, lipiididest 1 ml/g. Keskmiselt voib
votta tavalise segatoidu veesisalduseks 60%. Vesi eritatakse uriiniga (1 l), roojaga (0,1 l), perspiratio
insensibilis’ega (nahk+kopsud) 0,5 ml・h-1・kg-1 (70 kg kaaluval inimesel viimast seega 0,9 l).Rohkem juues
voib veekaivet suurendada, keskmisest valtimatust veevahetusest suuremaks tosta. Kui kaibe tous polnud
ekstrarenaalsetest veekadudest (higistamine, hingamine, oksendamine,kohulahtisus) tingitud, tasakaalustab selle
diureesi suurenemine.
Neerufunktsioon baseerub kahel printsiibil:
Suure hulga ekstratsellulaarse vedeliku separeerimine neerupasmakestes ultrafiltratsiooni teel