Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
Muusikaelu lahutamatuks oskaks on jäänud viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod.
Koorikultuuri tase on olnud hea, eriti palju on loorbereid lõiganud Ernesaksa asustatud Riiklik
Akadeemiline Meeskoor. Laulupeod on lehvivatest punalippudest hoolimata alati tähendanud
ühteaegu ka rahvuslikku meeleavaldust, laulupeorongkäigus on osaletud ning seda vaadatud
vaimustusega.
Kokkuvõte
Igapäevane eluolu sõjajärgses Eestis on palju muutunud. 1960. 1970. aastail jõudis maale
paneelehitus perspektiivseiks tunnistatud asulaisse kerkisid linna tüüpi majad, mille ümber
aga puudus linnale omane infrastruktuur. Nähtust tervikuna reklaamiti linna ja maa
progressiivse lähenemisena. Kuuekümnendatel tulid moodi kitsad püksid ja paksu tallaga
kingad (nn. batad), seejärel juba klosspüksid, pikad juuksed ja elektrikitarrid. Noored
protsesteerisid kogu maailmas, nii ka Eestis, ja protesti objektiks olid muu hulgas nn.
väikekodanlased. Juhan Smuul ristis pikajuukselised lõngusteks.