Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus
Hea näide vastupidisest on Pühajärve kooli juhtum, kus
inimesed julgesid oma nime all võimuga vastakuti minna. Meie poliitiline aktiivsus on olnud
tagasihoidlik, seda ei seostata kohustusega riigi asjades kaasa rääkida. Pigem pass/ID-kaart
taskus poliitika. Mul on see õigus.
Samas oleme me väga altid muutustele.Väärtustatakse aktiivset tegutsemist ja
väljakutseid, alalhoidlikkusel ja konservatismil ei ole eriti kõlapinda. Kahjuks annab see tunda
ka meie perspektiivitundes- ootame kiireid tulemusi ja materiaalseid hüvesid, huvi
pikemaajaliste arengukavade vastu on leige.
Meie demokraatia värskus on nii selle nõrkus kui tugevus. Me ei ole veel päris välja
arenenud, meie sotsiaalne pool on hooletuses, me nõuame palju (seadusega ei saa tagada
üksteisele naeratamist, ehkki see on meeldiv), meie ametiühingud on nõrgad ja rahast viisakad
inimesed lihtsalt ei räägi. Aga meil on võimalus õppida teiste õnnestumistest ja vigadest, me
annaabi.ee 
