Mullastikukaardi analüüs
Peale selle, et liikuv
mullavesi rikastub paremini hapnikuga, soodustab neis muldades organismide tegevust ka
mullavee ja mulla neelava kompleksi kaltsiumirikkus. Gleimullad on aeglasti soojenevad,
sest nad on veest küllastunud, seepärast algab nendel muldadel kevadine vegetatsioon kuskil
kaks nädalat hiljem. Kultuurimaana kasutamisel vajavad kuivendamist. Looduslikud
leostunud gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende kuivendatud
muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-,
Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2]
Hinnang kasutussobivusele
Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel
liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja
sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks,
kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7