Eutanaasia ja selle jagunemine
aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata
laseb suur osa meditsiinitöötajaid ümber korraldada oma töölepingud viisil, mis vabastavad
nad sellistest töökohustusest. Eutanaasia-küsimust on igati sobilik sõnastada ümber
kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui
probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks
solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse
püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist.
Eesti pole eutanaasia seadustamiseks veel valmis või enamgi eutanaasisat rääkime on liiga
varajane. Samuti on viidatud, et Eestis pole olnud sellel teemal ka põhjust avalikult arutleda.
Selle all on mõeldud mingit konkreetset avalikku juhtumit, kus inimene väga selgelt palub
surra