Pittis Firenzes. Kristlik Helduse v�rdkuju on osa kristlikust ikonograafiast, v�hemalt alates renessansiajast. Selle allegooria keskmes on inimliku ja jumaliku armastuse vastandlikud aspektid. Esimene neist illustreerib maise inimliku armastuse haprust ning teine jumaliku armastuse surematut heldust. Vastureformatsiooni ajal peeti kauni naise imetavat kuju kahtlemata Helduse v�i Armastuse s�mboliks. Naine v�is aga personifitseeritult s�mboliseerida ka roomakatoliku kirikut ning tema laps inimhinge ihalemas spirituaalse toidu j�rele, mida suutsid pakkuda vaid kiriku sakramendid. See oli vaieldamatult k�nekas katoliiklik doktriin, mille enamik protestantlikke usulahke tagasi l�kkas. ****** Jan van Kessel on imetlusv��rne ja hiilgav nat��rmortide maalija, keda on sageli segi aetud tema paremini tuntud nimekaimu ja eakaaslasega Antwerpeni maalikunstnike d�nastiast, Jan van Kessel vanemaga (1626 � 1679)
kajastuvad erinevate kultuuride normid (biograafiline meetod). Aga siiski on ka sellised juhud, mille puhul sotsioloogilises mõttes konflik puudub, edukalt kirjeldatavad kultuurikonflikti terminites (New Jersey sitsiillane konflikt kestab seni, kuni pole lõpule jõudnud uude kultuuri sissekasvamise protsess; alles seejärel on võimalik normide rikkumist vaadelda psühholoogilise konflikti terminites). Juhul kui kultuurikonflikti saab mõnel juhul vaadelda personifitseeritult või psühholoogiliselt, mõnel juhul aga ainult täiesti objektiivse konfliktina erinevate gruppide koodeksite vahel, siis on ilmne, et uurimine ei tohi piirduda ainult psühholoogiliste konfliktide uurimisega. Biograafilisele meetodile osutav eriline tähtsus tuleneb oletusest, et ühe isiku kogemus avab samal ajal tema grupi elutegevuse iseloomu ja et inimese harjumused on ühiskonnas eksisteerivate tavade väljenduseks. Selline on kahtlemata ainuke teaduslikku väärtust omav lähenemine