PROOSATEKSTI ANALÜÜS Popi ja Huhuu
detailselt kirjeldatud ei vaimselt ega ka füüsiliselt. Seega on taksikoer lame tegelane, nagu ka
Isand, kes kohe alguses vaateväljast kaob. Huhuud on väliselt kirjeldatud rohkem kui Popit ning
see on ka seletatav: kuna jutustaja pajatab lugejaile koera enda vaatepunktist, siis on ka loogiline,
et Popi pole end võib olla kunagi näinud, isegi mitte peegeldusest. Järelikult teab jutustaja
rääkida Huhuu välimusest rohkem kui koera omast. Julgen oletada, et Huhuu on novelli ainuke
sügav personaaz, kes muutub teose lõpuks. Alguses oli pärdik alandlikult puuri sees kinni teda
koheldi üsnagi karmilt, söögiks anti vaid juurikatest ülejääke. Ilmselt oli Huhuu sellist käitumist
ära teeninud, olles väga agressiivne. Kui aga kõnealune tegelane vangistusest välja pääses,
hakkas ta muutuma. Esialgu käitus samuti agressiivselt ning ülemeelikult, lõpuks, alkoholi mõju
all, hakkas leebemaks ning leplikumaks muutuma. ,,Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad
annaabi.ee 
