Väga põhjalik imkats "Keisri hull"
Timo minemisest loobuda, jääda koju, viidates krahv Pahleni sõnadele, et need, kes ei lähtu
isiklikust kättemaksujanust, jäävad ning otsivad alternatiive. Seesugune käitumine tekitab
kaaskondsetes mõistmatust, ent Bockid jäävadki koju, lähevad tagasi Võisikule ja jätkavad
igapäevaeluga. Jätkuvad ka nuhkimised ning aruandlus erilise staatusega (kahe keisri poolt
hulluks tunnistatud!) valvealuse kohta. Põgenemisplaanide luhtumise järel keskendub kroonik
Jakob oma personaaliale, päevaraamatu sissekanded on valdavalt kirjutaja isiklikku elu ning
olmet puudutavad, milledele järgneb aga teose viimane järsk kurv.
Ühel 1836. aasta kevadpäeval kostuvad lasud, Timotheus von Bock leitakse surnuna
lukustatud toast. Jakob ei usu enesetapuvõimalikkusse ning otsib algaja detektiivi
entusiasmiga võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on tapetud. Jäljed ja neist tuletatav