Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele
passiiv=?
7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr,
jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s.
8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg
Deiksis -
deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja või
kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas,
kõnesit-s), ei saa aru.
Kas sa nendega juba rääkisid?
Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr.
kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps
Verbid - minema ja tulema (suund);
kohasõnad ees ja taga (perspektiiv)
eile, täna, homme (lausumishetk)
lause - üksus, mis algab, suure tähega ja lõppeb punktiga; süntaktiliselt
terviklik üksus, mida osutav mh intonatsioon ja grammatiline
vormistatus, on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi
põhiüksus.
lause on kõige suurem üksus, millega sünatsis tegeldakse (suurem
annaabi.ee 
