Mikroobifusioloogia
67
sellele, et eritüübiliste persistorite metaboolne aktiivsus on erinev. See näitab, et
persistorite tekke taga on sarnane üldine stressivastus, peamiselt ppGpp juhuslik
kuhjumine rakus ning RpoS-i regulon. Samas, tüvedel, mis on rpoS-deletandid, ei
ekspresseeri ppGpp-d või on toksiin/antitoksiini süsteemide suhtes
mitmikmutandid, tekib ikkagi persistoreid. Seetõttu arvatakse, et persistoreid
tekib mitme mehhanismi abil.
Tähelepanuväärne on, et võrreldes kasvavate rakkudega on persistorites 1-2
suurusjärku vähem glükolüüsi vaheprodukte, nagu glükoos-6-fosfaati, fruktoos-6-
fosfaati, DHAP jne, välja arvatud PEP. See näitab, et persistoritesse on vähenenud
toitainete voog ning rakud on läinud stressi.
Persistoritele on iseloomulik, et suurenenud on RNA lagundamine (post-
transkriptsiooniline regulatsioon) ning vähenenud translatsioon. Persistoritest leiti