Kakskeelne laps
Afaasiaga kaasneb sageli ka lugemis- ja kirjutamistaskusi. Muudeks afaasiale kaasavateks
häireteks on kalduvus kirjutada olematuid sõnu või kasutada õigeid sõnu valedes seosetes.
Kõnes võib esineda ka väljendusi, mis meenutavad küll sõnu, kuid millel ei ole tähendust.
Kergemal juhul asendatakse häälikuid või lihtsustatakse neid, raskematel juhtudel aga ei
moodusta kõne grammatilist ega mõistetavat tervikut. Patsient kordab kuuldud või öeldud
fraase, mida nimetatakse perseveratsiooniks. Afaasia raviks kasutatakse kõneteraapiat.
Muukeelse lapse toimetulekuraskused
Muukeelne laps on nagu erivajadustega laps. Ta võib olla eriti andekas, kuid võib
ikkagi sattuda oma puuduliku keeleoskuse tõttu riskirühma. Kui teist keelt kõnelev laos ei
saa kõigest aru, tunneb ta end kaaslastega võrreldes keeleliselt ebavõrdsena. Laps kaotab
julguse omi mõtteid väljendada, ehkki need võivad olla sisukamad kui kaaslastel.