Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv
Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse. Algselt oli Perraulti lood mõeldud täiskasvanutele: Kriitika aristkraatliku elu pihta tegelased on konkreetsed isikud hirm ja õudused Tuntumaad lood Saabastega Kass, Punamütsike, Tuhkatriinu e. Kristallkinngake, Sinihabe, Uinuv Kaunitar
iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia,- ja harmooniainstrumendina. Pala pole küll pikk, kuid selle agressiivsed rütmid ning kõmisevad fortissimo`d õigustavad täielikult pealkirja. Teos pelvis kohe Budapesti konserdipubliku kui ka kriitikute teravdatud tähelepanu. Ühevaatuseline ooper "Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmujutte räägitud. Bartoki ooperis saab aga Charles Perraulti muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse Ooperi muusikas ja ideestikus on märgata küll ekspressionistlikkue tendentse, mis tollal Euroopa kultuurielus aktuaalsed olid, ent kummatagi ei saatnud lavateost esialgu kuigi suur tähelepanu. Esmalavastuseni jõudis see Budapesti Ooperis alles 1918 aasta mais ning järgmised etendused USA-s ja Inglismaal toimusid alles pärast Teist maailmasõda. Märksa edukam oli aga 1917 aastal kirjutatud muinasjutuaineline ballet "Puust prints"
annaabi.ee 
