17. sajand Rootsi aeg
kaks miljonit riigitaalrit kompensatsiooniks Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest
õiguse viia siit igal aastal tollivabalt välja teatud koguse vilja.
Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul".
Esimese eesti rahvusest luuletajana on ajalukku läinud Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans.
Käsu Hans sai kuulsaks Põhjasõja aegse Tartu hävitamise (1704-1708) ainelise kaebelaulu autorina.
Oh! ma waene Tardo Liin:
Mes sündi nüüd siin minnoga
Perratu ma olle siin:
Kes woib mo päle Kaeda?
Mo Pat mulle teggi sedda,
Et mul johtu ni suur Hedda,
Sedde pea nüüd tundma siin,
Oh! ma waene Tardo Liin.
(Kaebelaulu esimene salm)
Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab
ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii
Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa