INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne
hermeetiliselt ning toodab sünooviat.
Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks.
20
Üheteljelistes liigestes toimub liikumine ainult ühe telje ümber. Sellisteks liigesteks on
plokkliiges ja ratasliiges. Plokkliiges on küünarliiges, ratasliigeseks küünraluu ja
kodarluu pea vaheline liiges.
Kaheteljelistes liigestes on liikumine võimalik kahe teineteisega perpendikulaarse telje
ümber. Liigese pind võib sellisel juhul olla kas ellipsi- või sadulakujuline.
Ellipsoidliigese näitena võib esitada kodarluu ja randmeluude vahelise liigese,
sadulliigese näitena pöidla randme-kämbla liigese.
Kolmeteljelistes liigestes võib liikumine toimuda igas suunas. Liigesepinnad kujutavad
endast kerapinna osa. Kui liigesepea pind ei ületa poolt kerapinda, nimetatakse sellist
liigest keraliigeseks, kui aga liigesepea pind on suurem kui pool kerapinnast, siis
annaabi.ee 
