Keskaeg
Fiidelist areneb hiljem
välja viiul. Näppepillidest oli kõige iseloomulikum harf ja lauto. See oli 16. 17.
sajandil levinumaid pille. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm
oli estampii.
10. sajandist on pärit esimesed näited mitmeehäälsest kirikulaulust. Esimest
mitmehäälset kirikulaulu nimetati organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse
koraalile). Kõige tuntumad organumite kirjutajad on Leonius ja Perotinus. Leoniuse
organumid olid 2-e häälsed ja Perotinusel 3-4 häälsed. 13. sajandil ilmus organumi
kõrvale motett. See on kõige olulisim mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile, mis
oli alumine ja ladina keelne, hakati ülemises hääles kasutama prantsuse keelset
ilmalikku teksti. Niimoodi tekkis olukord, kus üheaegselt kõlas 2 erinevat teksti.
Sellega seoses keelati 13. sajandi lõpus motetid kirikus ära. Siit peale muutus motett
ilmalikuks lauluvormiks kuni ta 15. sajandil kirikusse tagasi jõudis.