"pernain" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

o Hallistet ja Karksit ka kontaktid saarte ja läänemurdega, o Sakala ala südaeesti murretega, o lõunaeesti lõunapiiri murrakutega, o Ida-Mulgit kontaktid Põhja-Viljandimaa murrakute ja Tartu murde läänerühmaga; o liivi keel: 23 võimalikku ühist sõna, sarnased hääliku- ja vormijooned, muutumistendentsid. Hääldus  a, ä – e alates III silbist, nt ollive ‘nad olid’. See põhjustab mulgi murde heleduse;  hiline vokaalide kadu rõhututes silpides, nt pernain ‘perenaine’; ka grammatilistes tunnustes: külal ‘külale’, ‘külal’ jne.  n-i kadu esisilbi järel vokaalide vahel (pronoomenites ja sagedastes verbivormides), nt mia – mea ‘mina’;  klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt kõneltte ‘kõnelda’;  konsonantide epenteetiline palatalisatsioon: selge i hääldub tüvekonsonantide ette i- ja mõnedes e-tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits ‘laps’;