Eesti murded I konspekt
o Hallistet ja Karksit ka kontaktid saarte ja läänemurdega,
o Sakala ala südaeesti murretega,
o lõunaeesti lõunapiiri murrakutega,
o Ida-Mulgit kontaktid Põhja-Viljandimaa murrakute ja Tartu murde läänerühmaga;
o liivi keel: 23 võimalikku ühist sõna, sarnased hääliku- ja vormijooned, muutumistendentsid.
Hääldus
a, ä – e alates III silbist, nt ollive ‘nad olid’. See põhjustab mulgi murde heleduse;
hiline vokaalide kadu rõhututes silpides, nt pernain ‘perenaine’; ka grammatilistes tunnustes: külal ‘külale’, ‘külal’ jne.
n-i kadu esisilbi järel vokaalide vahel (pronoomenites ja sagedastes verbivormides), nt mia – mea ‘mina’;
klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt kõneltte ‘kõnelda’;
konsonantide epenteetiline palatalisatsioon: selge i hääldub tüvekonsonantide ette i- ja mõnedes e-tüveliste sõnade lõpukaolistes
vormides, nt laits ‘laps’;