Euroopa
lauskmaa lääneosas kõrgustikel sajab aasta 600...800 mm, Uurali mäestiku
läänenõlval üle 1000 mm/a. Kõige vähem on sademeid maa põhjaranniku tasandikel
ning Kaspia alamikul 300 mm/a. (29 lk 220)
Põhja-Venemaa on karmi kliimaga ja seal on levinud tundra ja okasmets.
Inimesi elab selles vööndis vähe, peamiselt jõgede ja järvede läheduses. Peale
venelaste elavad seal mitmed soome-ugri rahvad: Ida-Karjalas karjalased, Petsoora
jõgikonnas sürjanid, nendest lõuna pool permlased, votjakid, tseremissid ja vogulid jt.
( 30)
Olenevalt looduslikest tingimustest tegelevad inimesed põhja pool metsatööde
ja küttimisega. Kesk-Venemaa ehk segametsade ala asetseb Volgast lõuna pool.
Pehmem kliima on soodne ka erinevate lehtpuude kasvuks. Tegeldakse
põllumajandusega, suurematesse linnadesse on koondunud tööstus. Lõuna-Venemaa
jääb juba rohtlavööndisse. Rohtlaid on vähe alles jäänud, sest enamik neist on
põldudeks küntud. ( 30)
annaabi.ee 
