Peoriided olid tavaliselt tehtud kirkavärvilistest kangastest või siniste trükipakkudega värvitud. Meeste riietus pidi sobima nädalapikkustel jahiretkedel käimiseks. Nad kandsid kuube, villaseid mustrilisi sokke ja nahksaapaid. Kõige peal kanti vesti. Vest oli valmistatud ruudukujulisest kanga- või nahatükist, kuhu lõigati sisse peaauk. Vesti rinna- ja seljatükk kinnitati teineteise külge paelte ja rihmadega. Kokkuvõte Tänapäeval on sürja- ja permikomisid kokku umbes 200 000. Komi vabariigis on nad vähemusrühm. Siiski võib veel komi keelt kuulda ka linnatänaval. 3 Kasutatud kirjandus: 4 http://vvv.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Komid (24.09) https://fennougria.ee/rahvad/komid/ (24.09) https://et.wikipedia.org/wiki/Komid (24.09) http://www.fuinfo.eu/et/permi-rahvad/komid/rahvaroivad (25.09)
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989
Näiteks vaim nimega Nikola Lozi on pärit pühak Nikolaist (Nagy 2002: 229), kes on esindatud kõigi Siberi põhjarahvaste usundites. Nõukogude ajal lisandus sinna ka kommunistlikku sümboolikat, mida tajuti samuti kui võimu ja üleloomuliku omavaheliste suhete osana. Komid Nimetused Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid nimetatakse ka lihtsalt komideks. Vene (nõukogude) traditsioonis käsitletakse sürja- ja permikomisid kahe lähedase sugulasrahvana. Ilmselt on siin tegemist rahvuspoliitilise seisukohaga. Komi rahvusluse järgi moodustavad sürja- ja permikomid ühtse komi rahvuse. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Sageli lisatakse sellele etnonüümile mõni täiend, näiteks komi-mort 'komi inimene', komi-otir 'komi inimesed', komi-voitõr 'komi rahvas'. Varem nimetati sürjakomisid vene keele eeskujul sürjaniteks (vn zõrjan) ja permikomisid permjakkideks (vn permjak). 1920.-1930
annaabi.ee 
