Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on järel vaid nimetus, see liideti 2005. aastal Permi oblastiga. Uue administratiivüksuse nimetuseks on Permi krai. Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002
2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1.) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd). Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool, põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (415 900 km²), mille pealinna on Sõktõvkar (aastani 1930 Ust-Sõssolsk). Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond (32 900 km²), keskuseks Kudõmkar. Ringkond on praegu likvideerimisel. See otsustati oblastiga liita. Uue administratiivüksuse nimetuseks saab Permi krai. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Venemaal umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi (kokku 418 641). 1989. aasta andmeil oli samal territooriumil 336309 sürja- ja 147269 permikomi. Mõlema komide haru
annaabi.ee 
