Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade
usundilisest loogikast lähtuvalt. Näiteks vaim nimega Nikola Lozi on pärit pühak Nikolaist (Nagy 2002: 229), kes on esindatud kõigi Siberi põhjarahvaste usundites. Nõukogude ajal lisandus sinna ka kommunistlikku sümboolikat, mida tajuti samuti kui võimu ja üleloomuliku omavaheliste suhete osana. Komid Nimetused Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid nimetatakse ka lihtsalt komideks. Vene (nõukogude) traditsioonis käsitletakse sürja- ja permikomisid kahe lähedase sugulasrahvana. Ilmselt on siin tegemist rahvuspoliitilise seisukohaga. Komi rahvusluse järgi moodustavad sürja- ja permikomid ühtse komi rahvuse. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Sageli lisatakse sellele etnonüümile mõni täiend, näiteks komi-mort 'komi inimene', komi-otir 'komi inimesed', komi-voitõr 'komi rahvas'
annaabi.ee 
