Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
ostmiseks 1860ndatel, seda võimaldas linakasvatus, just sellel ajal tõusis lina hind, sest
Ameerikas oli kodusõda ja sealt ei saanud Euroopasse tuua puuvilla ja selle asendajana nähti
lina. Kõige enam müüdi päriseks Mulgimaa talusid. EM kubermangus hakkas suurem vabaks
ostmine 1880ndatel, seda aitas teha kartulikasvatus, sest see läks ühelt poolt söögiks, aga sel
ajal toimus ka pööre viinaajamises (kartulist). Saaremaal toimu see sajandivahetuse aegu.
Talumehest sai päris permees, sellest tuli suurem motivatsioon tööd teha jne.
Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed,
kes töötasid mõisas eeskätt toidumoona eest.
1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku
liikumisvabaduse. Oli kahesuguseid passe: vallapassid (anti välja valla tasandil, sellega oli
võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole
annaabi.ee 
