süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekule jagunevad lahuses ioonideks 2. Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3
Kasutatakse suurtes kogustes kroomimiselektrolüüdi komponendina. 2. mangaanhape ja selle soolad. Mangaan(VI)hape disproportsieerub kohe: 3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 2H2O. Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4. Manganaadid on erinevate mangaanhapete soolad. Esinevad kolme tüüpi manganaadid: 1) Sinine või sinakasroheline manganaat(V)ioon MnO43-, 2) Roheline või mustjas manganaat(VI)ioon MnO42-. 3) Tumevioletne manganaat(VII)ioon ehk permanganaatioon MnO4-. Manganaadid(V) on tuntud Li, Na, K ja Ba puhul, saadakse MnO2 sulatamisel nitritite ja leelistega: MnO2 + NaNO2 + 2NaOH Na3MnO4 + NO + H2O Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad. Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O
annaabi.ee 
