M. Maeterlinck - "Sinilind"
Kui kell lõi kaheksa, tuli ema oma lapsi äratama. Lapsed ärkasid ja ei saanud aru, et kõik nähtu oli olnud
vaid uni ning tegelikult polnud möödunud aastat nagu nemad arvasid.
Kui lapsed emale jutustasud, kus nad käisid ja mida nägid, pidas ema neid hulluks. Isa rahustas aga ema
maha.
Varsti helises uksekell. Külla oli tulnud Proua Berlingot. Lapsed pidasid teda haldjas Beryluneks, kuid
vanaproua ei näinud selles probleemi ning ütles, et lapsed näevad alles und.
Siis rääkis pruga Perlingot oma haigest tütrest ning palus Tyltyli tuvi oma tütre jõulukingituseks. Nii tuligi
Tytylil mõte, et see tüdruk on juba ammu tahtnud tema tuvi saada ja mõistis, et see ongi sinilind, kes
võiks väikese tüdruku terveks ravida. Poisile paistiski tema lind sinisena ja ta andis oma armsa tuvi ära.
Vana naine oli selle üle väga õnnelik.
Kui vana naine oli lahkunud, imestas poiss, kui ilus kõik kodus oli. Kõik tundus talle justkui vana ja koduse
uuem ja kaunim versioon