eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s. Kui C>0,6%, siis M l<0˚C ja jahtumisel jääb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus. Legeerel-did ↑ A püsivust ja seega nihutava C-kõverad paremale, perliitsete str. suunas ja ↓ v k. Legeerel-did, mis ei moodusta karbiide ja lahustuvad ainult rauas (Ni, Mn, Si), mõjutavad A P-ks lagunemise ajalist kulgu ja teras pole karastatav. Karbiide moodustavad legeerel-did (Cr, W, C, Mo) mõjutavad A lagunemise ajalist kulgu ja selle iseloomu, tekitades beiniitmuutuse kõvera. 15. Terase lõõmutus Eesmärgik on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise teel
süsinikusisaldusest. Kui süsinikku on üle 0,6%, siis temperatuur M 1 langeb alla 0 kraadi ja jahtumisel jääb terasesse austeniiti seda rohkem, mida suurem on süsinikusisaldus. Legeerelemendid võivad moodustada terases uusi struktuuriosi ning nad mõjutavad oluliselt allajahutatu austeniidi muutuste iseloomu ja kulgemist. Üldiselt legeerelemendid suurendavad austeniidi püsivust ja seega nihutavad C-kõverad paremale perliitsete struktuuride suunas ning vähendavad karastamiseks vajalikku kriitilist jahutuskiirust. Struktuurimuutused martensiidi kuumutamisel Kiirel jahtumisel tekkinud tetragonaalse kristallvõrega martensiit pole stabiilne, kuid toatemperatuuril siiski väga püsiv ja kõva. Temperatuuri tõustes eraldub süsinik ja lõpptulemusena moodustub ferriidi ja tsementiidi segu. Seda muutust nimetatakse martensiidi vabanemiseks. Temperatuuri tõstmisega esile kutsutud martensiidi vabanemist nimetatakse
annaabi.ee 
